Ujumine

Beebide ujutamine

2018/2019 hooajal ujumistunde ei toimu. Soovi korral võib juhendaja kutsuda enda juurde koju vastsündinud beebi vanniujutust juhendama, et edaspidi oskaksite ise last koduvannis ujutada. Vajalik suur vann.

 

 

Jälgi meid facebookis, nii saad uudistega mugavalt kursis olla: https://www.facebook.com/Titatunnid

Meie oma ujumisvideo – väike kokkuvõte esimesest, 2013 kevadhooajast:

MILLEKS UJUMINE HEA ON?

Imik, kes veel ei rooma, istu ega kõnni, tunneb vees end vabalt. Ta tunnetab oma keha kergena ja on õnnelik, et saab end ise liigutada. Vees aktiivne liigutamine arendab ja tugevdab lihaskonda ning tasakaalutunnetust. Ujumine aitab lapsel vabaneda sünnitusega kaasnenud võimalikest traumadest, pingetest ja stressist.

Alla 3-kuune laps peaks ujuma puhta veega suures vannis. Esimesel elukuul piisab kodusest suurest vannist, 1-2-kuuse lapsega oleks hea leida mõni suurem ujutamisvann ja instruktor. 3-kuuse ja vanema lapsega võib juba minna basseini, kus klooritase ei ole kõrge, vesi on puhas ja piisavalt soe. Beebidele sobiv veetemperatuur on ~33 kraadi. Suurte veekeskuste lastebasseinid on sageli imikute ujutamiseks liiga mustad või on nende klooritase liialt kõrge, kuna neis basseinides kipuvad mõnulemas käima otse saunast higistamast tulnud täiskasvanud. Paljud lastebasseinid on beebide ujutamiseks ja ujuma õppimiseks kahjuks liiga madalad. Minimaalne sügavus võiks olla 70 cm, ideaalne oleks oluliselt sügavam, sest algaja beebiga peab lapsevanemal olema silmside (laskumine lapse kõrgusele).

Sukeldumis- ehk hingamispeetuse refleks säilib umbes 4-6-elukuuni. Seetõttu on hea, kui tita saab vette juba päris pisikesena ja seda regulaarselt 2-3 korda nädalas. Siis ei pea ta sukeldumist õppima hakkamagi, tuleb vaid meelde tuletada ja edasi arendada.jaanuar1

Beebide tundides me ei kasuta ujumislaudu, kätiseid ega muid seesuguseid abivahendeid, mida kasutatakse suurte laste ujuma õpetamisel. Abivahendid takistavad loomulikku vee- ja oma keha tunnetust, mis aga on ujuma õppimisel väga olulised. Ka veemänguasju kasutame minimaalselt, kuna basseinis olevad liigsed asjad segavad õpiprotsessi, tõmmates tähelepanu ujumiselt kõrvale. Põhirõhk on vee nautimisel ja ujuma õppimisel. jaanuar2

Vette tulek ja basseinist väljumine peaksid toimuma hea tujuga. Hirm blokeerib õpivõime, seetõttu peaks lapsel ujumistunnis olema hea olla. Me ei kasuta last ehmatavaid või hirmutavaid meetodeid, näiteks ei vala lapsele enne sukeldumist vett pähe (ärge tehke seda ka kodus last vannitades, sest selle tagajärjel tekkinud sukeldumis- ja veehirmust üle saamine võib võtta kaua aega).

Tunnis lähtume iga lapse individuaalsest arengust ja hetkemeeleolust. Kõik ei tee korraga samu harjutusi – igaüks harjutab lähtuvalt oma lapse võimetest ja oskustest. Treener jagab juhiseid ja ideid, mida keegi harjutada võiks. Kõik harjutused ja lapse hoidmise võtted, mida tundides kasutame, aitavad liikuda selle poole, et laps õpiks paariaastasena ise sügavas vees vabalt ujuma. Lapse ja vanema positiivne meeleolu ning harjutamise regulaarsus on ujuma õppimisel väga olulised.jaanuar3

Suuremate laste tunnis (üle 2 a lapsed) kasutame laste ujuma ergutamiseks ja harjutuste sooritamiseks rohkem vahendeid (pallid, sukeldumispulgad jms). Ka võib nii suurte lastega hakata proovima laste ujumisprillidega ujumist, kui laps soovib ja lubab.

Lapsed, kellega on imikust peale regulaarselt (parimal juhul 2-3 korda nädalas) ujumas käidud ja seejuures pidevalt harjutatud ka sukeldumist (väga palju harjutatud beebide ujumaõppimise programmi kuuluvaid harjutusi), hakkavad enamasti ~2-3-aasta vanuses ise vabalt ujuma. Nad tunnevad end vees hästi, ükskõik, kas nad on parajasti vee all või vee peal. Nad hüppavad ise vette, ujuvad vahepeal pinnal hingamas käies, toovad põhjast mänguasju ära, teevad vees kukerpalle jne.

Lisaks ujumisoskusele ja tugevamale tervisele on oluline vees olemisega ja ema-isaga koos tegutsemisega kaasnev positiivne emotsioon, mille lapsed basseinist saavad.

Ujuma ei või tulla, kui lapsel on palavik, köha, kõhulahtisus, haavad, nakkuslikud täpihaigused, ta on hiljuti oksendanud või on paks kollane nohu. Hingamishäirete ja epilepsia puhul tasub arstiga enne nõu pidada ja treenerit sellest informeerida.

Põnevat lugemist beebide ujumisest (teadusuuringu tulemused): http://www.perekool.ee/artiklid/ujumisopetust-saanud-beebidel-on-parem-tasakaal/

Üks lühike video 12-kuuse lapse ujumisest vee alt vaadatuna.

Ka Ökobeebi lehel saab vaadata väikelaste ujumisest vahvaid videoid: http://www.okobeebi.ee/?page_id=8

http://www.youtube.com/watch?v=xmaYU-8fTBc

Tulge, ujume lustiga!